...

Sirgume, võrsume, kokku kasvame.
Kevad toob õisi ja talv esimese lume.
Külmaga maapind me all tardub,
kuid meie päikest kanname
päevast päeva.
Tuleb aeg mil langevad lehed
ja meiegi jääme liiga kauaks vaatama sügistaevasse
pilvi liikumas, kaugnemas, uut paika otsimas;
kuidas kaugemal vuhiseb tuul ja virguvad inimesed.
Enese mõtted kaugemale puhuvad meid üksteisest.
Üks ihkab vihma ja teine päikest.
Ja kui ka mõlemad kaela saame saju
on siiski väät see kõik,
sest ka vikerkaareks on vihma vaja.