...

Silmade väsimuse rusu taga
on valgete pilvede võidujooksust
joobunud puhanud näod.
Ja tubade lagedest voolab alla
ilusate mõtete juga.
Panekski ukse lukku
ja kustutaks silmad,
mittemiski ei segaks
ja miski ei laseks nii ikkagi olla.
Kindlate nägude vaated
ei lase olla unes.
Kõike maha magada oleks liiga enesekeskne.
Silmad hoian lahti sõnade püüdmiseks
ja puhkan siis kui teisedki võtavad hetked enda jaoks.