Lamad maas ning tunnetad seda kui jääd
Ringi vaadates näed kõike uduhäguselt
Ja hääled mis sinuni kostuvad on vatised
Ometi ohutus kauguses,
kuid lõikavad kui klaasiklirin.
Sa suled silmad pimedusse lõpuks,
Õpid kõik uuesti selgeks enda jaoks.
Tõustes tagasi vaatad enda ette
Näed pehmet vaipa enese all,
Triipe padjapüüril,
Kuuled sooja tuule kerget vihinat.
Ja näed uuesti värve.
Vahepeal ehk ongi vaja
Uuesti alustada.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment