...

Eile ujusin meres.
Sünge ei olnud
Küll aga põletav vesi
Tungles kopsuõnarustesse.
Et läbi ujuda on jõudu vaja
Soe sulatas sel haagid minuga.
Ei tahtnudki enam tagasi saarele.
Harjusin kuumaga
Ööselgi ulpisin.
Nüüd mõistan
Et taevatähed jäid mandrile.
Ööd on siin nii pimedad.

...

Kõige ilus-hapramatel hetkedel
On sõnad olematusesse suunatud
Pilgud kõrgustesse
Ja sisemused tuksuvad sekundeid.
Süda pumpab uduõrna ihusse magushaput.
Alateadvused teavad piiri
Seda mis lääget ei ületa.
Magusroosas me liikmed kleepuksid
Kokku ja jääksid nii
Olemata ajas ja koostöös
me sügavaima seesmisega.
Pisut haput kui hõljub me kohal
Saab rooste roogitud silme eest.

...

Püüan näpuga värvipurgist
Sinist ja punast
Ja kõige enam kollast ja head.
Sulen silmad kinni valgusesse
Tunnetan nii paremini sinu värve.
Ma tunnetan sulle pildi.
Ja kui kõik teised ka ütlevad
Et mis see pilt ikka aitab
Siis tea, et kui tahad
Võid alati seda värvipuhangut silmitsedes
tunda neid kõige suuremaid minuteid
mis pesitsevad mõttelünkades ja sõrmemustrites.
Kui suured hetked ka kaugele pilvedega eemale hõljuvad
Siis joonistan sulle pildi
Et taas mäletada saaksid
Et see ongi armastus.

...

Peale piiri ei oleks enam
pilte mu tulevikualbumis.
Nendest vaid üle nurga ootavatest
Hingesoojadest olemustest.
Aja liikumisel oleks teine siht.
Mitte kui mind ühena
Edasi viiv.
Vaid edasi-tagasi liikuv
Sirgel lõigul.
Foonita meistriteose
Igavikuni poosi hoidev mannekeen.

...

sindrun veeklaasis,
kell ületab endised hetked,
valguse viib kaasa vihmapilve parv.
hea, et kõige maailma räpasuse kõrval
aega sai end alla langetada
meile kaela, kes me teame niigi,
et palju on jäätud ütlemata,
üle peade seatud pilgud.
vihmal lähedased suhted on ka muisteimaga,
õpetab ja suunab meid armastama.